Kodus on ikka kõige parem
Neli Kärdla ühisgümnaasiumi (KÜG) õpilast ja kolm õpetajat käisid 25.-31. jaanuaril Brüsselis programmist Comenius rahastatud ühisprojekti www.globalsolutions.eu teisel töökoosolekul.
KÜGi õpilased Kärolin Lii Kaljula, Kaidi Ojasoo, Rasmus Saarna ja Tanel Tursk pidid kodutööna tegema ettekande teemadel Meri, Hiiumaa ning Kärdla. Ettevalmistustega alustati põhjalikumalt detsembris. Selle raames viidi KÜG-is läbi ka küsitlus perede kalatarbimise kohta. Õpetaja Milvi Tikka sõnul oli talle suureks üllatuseks, et kolmes uuringus osalenud peres ei tarbita üldse kala.
„Arvan, et meie ettekanne oli üks tugevamaid, sest kui teised riigid oma esitlusi tegid oli saalis alati sumin, aga meid kõik kuulasid,“ ütles Kaljula. Ojasoo lisas ka, et võibolla oli asi inglis keeles. „Näiteks hispaanlaste inglise keelest oli väga raske aru saada,“ sõnas Ojasoo. Tüdrukud arvasid, et neil läks hästi ka seepärast, et nemad ei lugenud ettekannet paberilt maha, vaid see oli neil peas. „Tundus nagu osadel oleks õpetaja ettekande valmis teinud ja nad lihtsalt lugesid selle paberilt maha,“ rääkis Kaljula.
Tikka sõnul saadi sellest, kuidas ettekannet teha erinevalt aru. „Mõned arvasid, et ettekanne on see kui ütled vaid paar sõna ja lihtsalt pilt jookseb taustaks,“ ütles Tikka ja lisas ka, et tegelikult oli see isegi tore, sest nii oli võimalus näha väga palju erinevaid esitlusi.
Lisaks ettekannetele osalesid KÜGi õpilased Brüsselis kohalikes koolitundides. Hiidlaste üllatuseks pidid sealsed lapsed veetma vahetunnid õues hoolimata sellest mis ilm väljas on. Lisaks puudus koolis garderoob kus oma riideid hoida ja kool oli kehvemas seisus kui KÜG.
Brüsselis käinud KÜGi õpilased ütlesid, et nemad ei kujutaks ettegi kui peaks vahetundidel lihtsalt õues olema ja uue tunni algust ootama.
„Võõrsil käies saad aru, et kodus on ikka kõige parem ja alati on kohti kus on hullem kui meil,“ ütles Tikka.
Tikka sõnul jätsid talle väga hea mulje õpilased, kes koridorides väga vaikselt liikusid. „Mulle tundus isegi uskumatu kuidas niisugune asi võimalik on.“
Brüsselis paigutati töökoosolekule tulnud õpilased elama kohalikesse peredesse. Pered pidi hoolitsema oma külaliste toidu eest ning ka nende vaba aega sisustama.
Kaljula ja Ojasoo sõnul oli tore kogemus võõras peres elamine. Tursk ja Saarna lisasid aga omalt poolt, et neile oli harjumatu see, et magamistoad olid öösiti väga külmad.
Nii Kaljula kui ka Ojasoo Brüsseli perekonnad kavatsevad suvel Hiiumaale tulla.
Belglaste korraldatud töökoosolekuga jäid õpetajad Milvi Tikka, Diana Liivat ja Ruth Alas rahule. „Korraldajatele oli see esimene sarnane projekt ja selle eestvedajad olid kaks noormeest, kellel puudus kooli toetus ning neil olid abiks kõigest paar inimest. 83-le inimesele viis päeva sisustada on päris suur ettevõtmine ja nad said sellega üpris hästi hakkama. Loomulikult ei osanud nad ju kõike ette näha mis toimuma hakkab,“ rääkis Liivat.
Esimene töökoosolek toimus möödunud aasta 13.-18. oktoobril Kreekas. Kreekas lepiti kokku põhiasjad ja ülesanded mis järgmiseks koosolekuks tehtud peavad olema.
Järgmine töökoosolek toimub Hispaanias ja sealseks teemaks on joogivesi. „Riikide erinevus on väga suur. Egiptuses tuleb kraanist joogivett näiteks üle päeva ja arvan, et meie ei kujutaks oma elu niimoodi ette, sest praegu võime kraanist seda vett lasta nii palju kui hing ihkab,“ sõnas Tikka.
2010. aastal on KÜGi kord korraldada töökoosolek. „See tekitab pisut hirmu, sest keeruline on ligi saja inimese tegevust organiseerida,“ ütles Tikka.
Tikka sõnul algatasid selle projekti kreeklased ning suure tõuke andsid neile metsatulekahjud. Projektis osaleb kokku kümme riiki.
Ruth Alasi sõnul on kiiduväärt see, et Tikka ja Liivat peale oma tööpäeva veel projektide kirjutamisega tegelevad. „Mugav oleks ju lihtsalt peale tundide lõppemist koju minna ja uks seljataga kinni panna,“ ütles Alas ja lisas ka, et Liivati ja Tikka kaudu on paljud KÜGi õpilased saanud võimaluse pääseda koolist välja laia maailma vaatama.
„Me tahame anda oma kooliõpilastele võimaluse käia ja näha. Teiseks kui sa käid ja näed, siis sa oskad hinnata oma kodu, kooli ja Eestit,“ sõnas Tikka.
„Tegelikult on meil siin Hiiumaal kõik väga hästi, aga alati saab paremini,“ ütles Liivat.
KÄROLYN KONGI
karolyn.kongi@hiiuleht.ee
